Aine “Digitaalne õppevara” raames vajamineva lugemispäeviku artiklid on allpool.
Brame,C.J. (2017). Effective Educational Videos: Principles and Guidelines for Maximizing Student Learning from Video Content. CBE—Life Sciences EducationVol. 15, No. 4. https://doi.org/10.1187/cbe.16-03-0125
Haridusliku sisuga videod on muutunud kõrghariduse oluliseks osaks, pakkudes võimalust kasutada neid nii online kui ka põimitud õppes. Selleks, et kasutada seda efektiivselt, on vaja meeles pidada kolme komponenti, kuidas hallata kognitiivset koormust, kuidas maksimeerida õppija haaramist videosse ja kuidas innustada video kaudu aktiivset õppimist.
Artiklis kirjeldatakse mitmeid praktikaid, et maksimeerida õpilase saadavat õppevideotest. Selleks, et õpilased videos sisalduvat informatsiooni paremini omandaksid soovitatakse see ära märkida. Samuti soovitatakse informatsioon jaotada väiksemateks alamhulkadeks. Õpilaste tähelepanu paremaks hõlmamiseks soovitatakse hoida videod lühikesed. Videos kasutatavaks rääkimisviisiks peaks olema viis, millega on õpilased on tuttavad. Selle abil on võimalik luua õpilase ja õpetaja vaheline usalduslik keskkond. Videos olev rääkimine peaks olema suhteliselt kiire ja entusiastlik. Selline rääkimismaneer suurendab aega, mille vältel õpilane videot vaatab. Videotes võiks kasutada interaktiivseid küsimusi, mis suurendavad õpilaste hõlmatust õppetöös. Üldiselt soovitatakse video luua interaktiivsetena, kus õpilased saaksid videotele lisada näiteks märkmeid. Üheks soovituseks on ka see, et muuta video osaks mõnest suuremast kodutööst.
Kõik artiklis pakutu on distantsõppe ajastul ääretult aktuaalne. Põhiosas olen artiklis esitatuga täiesti nõus. Mõnel määral häirib mind soovitus hoida videod lühikesed. Praeguses TikToki maailmas, kus prevaleerib värvikirev ning liikuva sisuga lühivideo võime, selle trendiga kaasa minnes, osutada iseendale karuteene, tuues ka kooli sisse sarnased õppematerjalid. Sellise tegevuse tagajärjel võib kannatada õpilaste keskendumisvõime.
Guo,P.J., & Kim,J.& Rubin,R. (2014). How Video Production Affects Student Engagement: An Empirical Study of MOOC Videos. Proceedings of the first ACM conference on Learning @ scale conference. https://doi.org/10.1145/2556325.2566239
Online õppimises on video laialdaselt kasutatav vahend. Artiklis vaadeldakse, kuidas video loomisel tehtud otsused mõjutavad õpilaste hõlmatust. Selleks mõõdetakse aega kui kaua õpilane vaatab igat videot ning kas ta püüab lahendada peale videot tulevaid ülesandeid.
Väga paljud online kursused kasutavad videot peamise õppevahendina. Sellised kursused on üles ehitatud järjestikkustele videodele, mille vahele on pikitud ülesandeid ja interaktiivseid demonstratsioone. Seega on selliste kursuste raames loodavad videod väga olulised ning nendele pühendatakse palju aega ning ka raha. Video looja poolt on väga tähtis teada, millised on need omadused, mille alusel hinnatakse video, õppija poolt, heaks, et oleks võimalik luua köitvamaid ja kuluefektiivsemaid videoid.
Artiklis tuuakse välja mitmeid järeldusi, kuidas luua paremaid õppevideoid. Esiteks eelistavad õpilased vaadata lühemaid videoid, seetõttu peaks olema eelistatud see kui teema tükeldatakse maksimaalselt kuue minuti pikkusteks videoteks. Teiseks tuuakse välja, et videod, kus koos slaidiesitlusega on olemas ka liikuv pilt õpetajast, on õppijale meelepärasem kui ainult slaidid. Kolmandaks soovitatakse luua videod, kus pole ametlikku õhkkonda, näiteks pole video filmitud klassiruumis. Neljandaks tuuakse välja erinevat skeemide ja käsikirjaliste joonistustega täiendatud videod, mis püüavad rohkem tähelepanu kui näiteks slaidid. Viiendaks mõjutav video vastuvõtmist õppija poolt see, kuidas videos esinev isik räägib ja käitub. Tuuakse välja, et suhteliselt kiiresti ja suure entusiasmiga rääkiv isik on vaatajatele paeluvam.
Artiklis toodud järeldused sisaldavad endas ka mõningaid ohte. Tänapäeval on äärmiselt populaarne selline suhtlusvõrgustik nagu TikTok, mille põhisisuks on lühikesed, paarkümmend sekundit pikad värvikirevad ja liikuvad videod. Selliste lühikeste videote vaatamine mõjub aga pärssivalt keskendumisvõimele. Kui ka kool omalt poolt pakub õppes lühikesi videoid siis, kumuleerudes, võib see õppijale halvasti mõjuda.
Kevan,J. & Ryan,P.R. (2015). Experience API: Flexible, Decentralized and Activity-Centric Data Collection. Technology, Knowledge and Learning, v21. https://doi.org/10.1007/s10758-015-9260-x
Artiklis kirjeldatakse Experience API -t(xAPI), mis on uus e-õppe spetsifikatsioon. Spetsifikatsioon on loodud toetamaks nii formaalseid kui ka informaalseid õppimistegevusi.
xAPI spetsifikatsioon kirjeldab õppija tegevuste(tegevuslaused) ülekandmist ükskõik millise rakenduse ja andmebaasi, mis valideerib ja salvestab neid tegevusi, vahel. Tegevuslause peab minimaalselt sisaldama kolme osa: osaline, tegevus ja objekt. Osaline on unikaalne info, mis kirjeldab õppijat või õppijate gruppi. Tegevus määrab ära tegevuse tüübi, kuhu on osaline hõlmatud. Objekt viitab artefaktile, mis on selle tegevusega seotud.
xAPI tegevuslaused põhinevad inglise keelel ja on seetõttu enamasti inimloetavad. xAPI on rahastatud Advanced Distributed Learning poolt, mis omakorda on rahastatud USA kaitseministeeriumi poolt. Selle üheks tuntumaks kasutajaks on Adobe, mis integreeris xAPI oma e-õppe platvormi Captivate väljundformaadi osaks.
Oma olemuselt meenutab xAPI XML märgistuskeelel põhinevat standardit. Minu arvates on suurimaks ohuks see, et tegevuste väljatöötamine ja nimetamine jääb kommuuni teostada. Selle positiivseks pooleks on vaieldamatult paindlikus. Iga seltskond, mis soovib xAPI -t kasutada, saab luua endale sobiva sõnastiku ning seda kasutada. Sellise lähenemise miinuseks võib aga saada see, et erinevad seltskonnad arenevad väga erinevates suundades ning mõne aja pärast, ringiga kokku saades, ei suuda nad ennast teineteisele arusaadavaks teha.
Toomase õpingud 